ring täis

Ma olen täitsa kindel, et praegu saan iseendaga kenasti hakkama. Kui isekeskis olla, on suurepäraselt parasjagu aega endaga tegelemiseks. Trompet on küll seisma jäänud, sport ootab päris häid ilmu, ei taha lume ja külmaga kurku külmetada, aga ikkagi olen päris heas hoos omaenda asjade ajamisega.

Mulle meeldib üksi magada. Siis saab välja magada. Muidu ikka nihelemised äratavad üles ja peab kogu aeg teadvustama, mis poole lõdvemalt obadusi anda võib ja kuhu mitte. Egoist. Kunagi arvasin, et liiga suur voodi pole hea, kaob nagu lähedus. Nüüd sobiks vaat et kaks eraldi paremini. Et välja puhata. Kuskil öeldi/kirjutati kunagi, et 27aastaselt oled nii harjunud juba oma "sisse töötatud" mudelitega igapäevaelus, et väga raske on kompromisside tegemisse laskuda.

Kaunimad aastad su elus.
Mulle väga meeldib kaunimate aastate vennaskond. Kui oleks see seis ideaalsem parasjagu, võiks suvel minna kontserdile Pärnusse. Mõni üritus on, kuhu pole ideaalne minna emaga, õega, sõbrannaga. Võib-olla on asi mõtlemises kinni ja just peakski olema ideaalne nendega minna.
Kaunimad aastad su elus.


Täna jooksis ilves auto eest läbi. Kuskil ussisoo vahel.

Misasi see ideaalne üldse on... Kuidagi leige on see olemine praegu. Realistlik maailm, kus kõik on põhjendatud ja mõistlik ja mõneti stabiilne. Ei võta emotsionaalsemaid temasid üles, ei kurna vaimselt ennast, ei jahi emotsionaalset vaheldust, et oleks ülevoolavalt hea ja lõbus ja mõnus. Selline harilik ja tavaline olemine. See pole ka nagu üldse paha....

Ei teagi, kas peaks rohkem ilu ja joovastust olema igapäevas. Samas see teeb kõik nii palju meeldejäävamaks ja joovastavamaks, tähtsamaks. Muidu tiksubki päev-päevalt ja aasta-aastalt nii et tegelikult ei saagi aru, mis on toimumas. Midagi peab ikka iseendale korraldama. Nalja ja naeru, tunnet ja tundmist.

Uus ring. Käima!