maailma lahedaim tants on salsa!Habanero's
Läksime viiekesi välja pisikesse baari (12 ruutmeetrit!?) enne kui teistega pidime kokku saama, et klubisse minna. Alguses ei saanud me - vähemasti mina - arugi mis toimuma hakkab. Ootasime põnevusega. Türgi tüdruk oli varem seal juba tantsimas käinud ja oskas salsat. Vb sellepärast tal partneriga ei vedanudki erinevalt meist, algajatest.
Mingil hetkel paluti "beginner"itel ritta võtta...ja enne kui arugi sain oli minu vastas kreeka poiss. Minul temaga vedas, tal minuga vb natuke vähem. Ta olevat äsja Prantsusmaalt naasnud Heraklioni, pidi aga nädala pärast tagasi minema. Kui küsisin, mis ta seal teeb, vastas ta, et õpib tantsu.....:D......ja mina olen oma kõige esimeses salsatunnis partneriga, kes õpib tantsu.....selles mõttes, et oskab igat salsa liigutust:D
Salsa on nii äge tants! Ma vist juba mainisin seda....aga ta ongi! Põhisammud on suhteliselt lihtsad, eriti kui paariline juhtida oskab ja sammuvahetusest märku annab. Seal on selline pöörde koht, kus poiss tõmbab tüdruku käed enda kaelale...ma olin nii palju osav, et tõmbasin ruttu käed tagasi, eks ole! Teine kord juba leppisin selle võttega. Naerda sai kõvasti.
Ilmselgelt ei näe mida salsat tantsides nii hea välja kui kohalikud, aga väga lõbus oli sellegipoolest.
Kui "intermediate" kord oli, tõmbusin tagasi. Kartsin partnerile haiget teha või ise kimbatusse sattuda :D
Läksime õue Hispaania poisse ootama, kes meid teiste juurde viima pidid. Jõudsime üle 40 minuti oodata ja otsustasime tagasi baari minna. Siis hakkas alles tõsine nali pihta. Kui enne tantsides seisnes nali selles, et mu paariline proovis mulle natuke rääkida, kuidas mida tehakse ja samal ajal õpetajaid ei vaadanud ja me kogu aeg erinevaid samme teistest tegime (takti võrra hiljem)...siis nüüd oli nali kraadi võrra vängem.
Seesama kreeka poiss kutsus tantsima...niisama...nagu vabas õhkkonnas. Ei mingit konkreetset ettenäitamist ja järeletegemist. Sinnamaani oli kõik korras, kui avastasin oma partneri meestantsuõpetajale otsa vaatamast. Möödus sekund ja juba tantsisin ma kuubalasest tumedapoolse mehega, kes ilmselgelt ei teadnud, et mul täna esimene salsa tund on. Oojaaa....Siis algas mingi ilmvõimatu keerutamine pihta kuni ma talle lihtsalt sülle lendasin....ja meeleheitlikult kõrva karjusin, et täna on mu esimene salsa tund. Selle peale ta naeris ja ütles: don't worry....ja hakkas mind edasi keerutama, nii et vastu teisi tantsijaid põrkasin.....
jaa..nalja kõigile....vähemasti ei astunud ma talle varba peale, mida ma endale andeks poleks andnud:D
(p.s. kreeka tüdruk tahtis väga kuuba õpetajaga tantsida, aga seekord ei klappinud tal see....hull-hull värk)
ei..väga tore oli....tõsiselt lõbus...ja...kui kuskil salsat õppida, siis siin ilmselt:D
Chica's chica's -very good!
ja see tund andis energiat öösel klubis pidevalt tantsida ja ennast hästi tunda.
Teine adrenaliinilaks pärast pidu juba...oli Nikosega koju sõitmine (Nikos on mu naabripoisi Aggelos'e sõber). Tänavad on väga kitsad ja autosid täis pargitud - ja ta sõidab 90-ga. Kus oli 50 märk, sõitis ta niikuinii 100-ga. Hullumeelsed. Ja kõik teavad, et politseid ei ole, seepärast võib täispeaga ka sõita. Uskumatud inimesed. Way to go!
Rääkisin temaga veel msn-is pärast....öösel kell...midagi 3-4?.....paiku. Ta arvas, et ma oskan hästi tantsida...muhaha...naljatilgad......liiga lõbus oli ikkagi. Ma võin praegugi väga kõvasti selle salsatunni ja kojusõidu üle naerda....
selline on elu Kreetal......
tee järele või maksa kinni:D
Wednesday, February 27, 2008
Monday, February 25, 2008
maiteamitmespäev Kreetal
Siin on vahepeal nii palju asju juhtunud. Blogi tuleb ümber ristida: on PALJU asju.
Ja siin on minu mõistes väga palju perverte :D
Kui uutega kohtudes küsitakse, millal kohale jõudsime, ütlen iga päev valesti. Ma ei tea mitmes päev ma siin olen - ja see on ju hea. Seni kuni siit ära tulla ei unusta.
Olin natukene aega ainult õues ja juba on päevitusrant olemas. Hämmastav...ringi käies ei saa vist sellest arugi - eriti kui juuksed lahti on ja päikese ees lehvivad.
Eesti Vabariigi 90. sünnipäev. See oli ilus päev. Kalevi kommid, šampus, päikesevann Ammoudaras hotelli katusel - väga peen. Lõunal jalutasime eesti tüdrukud koos linna peal, sõime, jõime veini. Vaatamata külmale tundsime ennast hästi. Siin on kõik hästi!
Inimesed on toredad, tahaks keelt osata. Naabripoiss on ka tore.
Siin väsib väga ruttu ära - ilmselt on asi värskes õhus ja päikeses ja uutes muljetes-kohtumistes.
Ja siin on minu mõistes väga palju perverte :D
Kui uutega kohtudes küsitakse, millal kohale jõudsime, ütlen iga päev valesti. Ma ei tea mitmes päev ma siin olen - ja see on ju hea. Seni kuni siit ära tulla ei unusta.
Olin natukene aega ainult õues ja juba on päevitusrant olemas. Hämmastav...ringi käies ei saa vist sellest arugi - eriti kui juuksed lahti on ja päikese ees lehvivad.
Eesti Vabariigi 90. sünnipäev. See oli ilus päev. Kalevi kommid, šampus, päikesevann Ammoudaras hotelli katusel - väga peen. Lõunal jalutasime eesti tüdrukud koos linna peal, sõime, jõime veini. Vaatamata külmale tundsime ennast hästi. Siin on kõik hästi!
Inimesed on toredad, tahaks keelt osata. Naabripoiss on ka tore.
Siin väsib väga ruttu ära - ilmselt on asi värskes õhus ja päikeses ja uutes muljetes-kohtumistes.
Tuesday, February 19, 2008
see muigamine
üks päev
üks õhtu enne äralendu...ja ma kogu aeg ainult muigan...
ma sain aru, kellele mina ja minu tegemised korda lähevad...see on hea tunne, väga hea. Miks ma sellest iga päev aru ei saa, ma ei tea. Elu võtakse liiga igavikulisena. On hetki, kus polegi vaja midagi öelda...ja sellest saavad kõik aru. Samas teinekord on vaja jälle kõik välja öelda. Tunnetele on vaja kinnitust. Tegelikult polegi sõnu vaja. Tegusid on vaja - Merka ja Kakuga oli nii hea juttu ajada, mitte sellepärast millest me rääkisime, vaid sellepärast et koos olime....marulõbusalt!
Päeval juhtus nii, et ma hakkasin liiga palju mõtlema. See ei tee mulle head. Sain aru, et tuleb hetkes elada, mis on mulle liiga keeruline. Otsustada ei...julge. Olen vist arg? Mitte et ma seda tunnistaks...hiljem mitte. Liiga palju ei saa kaalutleda, otsustama pean ja ära tegema. Nii saabki iga päeva ilusaks elada. Ja see on lihtne.
Kuigi praegu proovin jälle poole aasta lõpuks mingi eesmärgi seada. Kardan vist Kreetal liiga nautlevaks muutuda. Kardan, et tulen tagasi ja ei taha enam stressata, muretseda ja tõmmelda - ei viitsi ennast raisata. Muutun vanaemade laisaks või tüütult muretuks.
Ma usaldan inimesi nii sinisilmselt....ja mulle meeldib see. Ja 10 sekki hiljem see meeldimine mind hirmutabki. Tegelikult isegi kõrvetada saada on vahetevahel hea. Mulle ikka meeldib see, et just nii sinisilmselt usaldangi - kõhutunde järgi. Hea kõht ikka, mis head inimesed ära tunneb.
Patsutan!
Tegelikult vist ikka ei karda ei seda ei teist ei kolmandat- see muigamine on lahe. Ma tahan sinna, võiks hommik kiiremini tulla.
Tahan päikesekiiri tunda nahal tantsimas:D ja lühikest seelikut kanda ilma põiepõletikku või perverte kartmata...:D
Kreeta - siit ma tulen!
üks õhtu enne äralendu...ja ma kogu aeg ainult muigan...
ma sain aru, kellele mina ja minu tegemised korda lähevad...see on hea tunne, väga hea. Miks ma sellest iga päev aru ei saa, ma ei tea. Elu võtakse liiga igavikulisena. On hetki, kus polegi vaja midagi öelda...ja sellest saavad kõik aru. Samas teinekord on vaja jälle kõik välja öelda. Tunnetele on vaja kinnitust. Tegelikult polegi sõnu vaja. Tegusid on vaja - Merka ja Kakuga oli nii hea juttu ajada, mitte sellepärast millest me rääkisime, vaid sellepärast et koos olime....marulõbusalt!
Päeval juhtus nii, et ma hakkasin liiga palju mõtlema. See ei tee mulle head. Sain aru, et tuleb hetkes elada, mis on mulle liiga keeruline. Otsustada ei...julge. Olen vist arg? Mitte et ma seda tunnistaks...hiljem mitte. Liiga palju ei saa kaalutleda, otsustama pean ja ära tegema. Nii saabki iga päeva ilusaks elada. Ja see on lihtne.
Kuigi praegu proovin jälle poole aasta lõpuks mingi eesmärgi seada. Kardan vist Kreetal liiga nautlevaks muutuda. Kardan, et tulen tagasi ja ei taha enam stressata, muretseda ja tõmmelda - ei viitsi ennast raisata. Muutun vanaemade laisaks või tüütult muretuks.
Ma usaldan inimesi nii sinisilmselt....ja mulle meeldib see. Ja 10 sekki hiljem see meeldimine mind hirmutabki. Tegelikult isegi kõrvetada saada on vahetevahel hea. Mulle ikka meeldib see, et just nii sinisilmselt usaldangi - kõhutunde järgi. Hea kõht ikka, mis head inimesed ära tunneb.
Patsutan!
Tegelikult vist ikka ei karda ei seda ei teist ei kolmandat- see muigamine on lahe. Ma tahan sinna, võiks hommik kiiremini tulla.
Tahan päikesekiiri tunda nahal tantsimas:D ja lühikest seelikut kanda ilma põiepõletikku või perverte kartmata...:D
Kreeta - siit ma tulen!
Subscribe to:
Posts (Atom)