selg
trompet
raamat
tasakaal
arsti check-up
ja kontserdid!

kõik head asjad on paralleelselt käima läinud. see on väga hea tunne. sest nagu ma hiljuti lõplikult aru sain, pole aeg kunagi küps. tuleb lihtsalt teha siis, kui piisavalt motivatsiooni on kogunenud.

paar head raamatut oleks võinud veel vahepeal läbi lugeda.
kõik on täitsa hea järje peal praegu.

head raamatumaailma enda ümber

Tõenäoliselt mõtlen ma liiga palju ette. Ja tõenäoliselt tunnen ma ennast liiga süüdi asjade pärast, mida mina ei ole sassi ajanudki. Ma ei peaks nii paljude asjadega arvestama ja ennast süüdistama, kuigi ma saan aru nende mõjust.

Eile oli mõnus muinastulede süütamine - mega mõnus ilm. Ma pole kunagi Eestis tundnud ennast nii totakalt õnnelikuna lihtsalt sellepärast, et ilm on nii väga mõnus. Trolliski oli kestev muie ja naer näol. Kontsert tornide väljakul ülimalt meelelahutuslik ja võiks öelda, et hinges oli lausa rõõmust eufooria. Kohati oli tunne, et peaks natuke maandama seda tunnet, et normaalsem välja paista. Aga läks nagu läks.

Sadamas oli ka hea. Elav tuli, palju rahvast, pimeduse võlu, jahisõitjad siin-seal. Selline mõnus lõõgastuse aur oli õhus ja väike sagimine veel käis. Väga mõnus.


Täna hommikul ärgates tundsin ennast nii üksikuna. Nii, jah, isegi natuke kurvana sellepärast. Ma tahaks aeg-ajalt inimesi enda ümber. Aga veider on see, et keegi nagu...ise ühendust ei võta. Ma helistan, aga ....ei ole seda head tunnet tegelikult sees, et teised ka minuga koos oma aega jagada tahaks. Ja see toob üksildasele tundele ka kurbuse lisa juurde.
Imelik on see, et igaüks eeldab, et ma ei ole kuskil üksi. Et küll keegi juba on ka seal. Samas nagu...ma pole kunagi sellepärast teisi kohale kutsunud, et massi oleks, vaid et kõik head mõtteid ja tegelased oleks koos. Nagu et...kui ma neid utsitan kohale tulema, siis ma neid ripakile ju ei jäta. Vaid olen alati ka nendega edasi
tegutsemas.

Praegu on hoopis muud asjad, mida ma tahaks. Ma tahaks üht head ilukirjanduslikku raamatut isukalt lugeda.
Ja ma mõtlen, kas selle tahtmise täitmiseks...võin ma muudel tähtsamana näivatel asjadel minna lasta. Ja ma ei suuda seda otsustada üksi siin ära. Seekord ma lihtsalt ei tea õiget vastust.

teine minemine

Viimasest nädalast on veel aur välja laskmata. Sain edukalt liigsete emotsioonide näitamise alla suruda. Eks ole natuke kergem ka. Veidi liiga tuim oli oleks ja sellepärast hakkad endal kahtlane. Võiks ju ikka emotsiooni näidata, kui need olemas on.

Egole tuleb ikka õppetunde anda, selles olen nüüd veendunud, et see on tegelikult hea. Ja enda asjadega toimetada. Olin natuke väsinud reisimisest ja paljudest nähtud nägudest. Nüüd sain puhata ja omaette toimetada on päris hea. Aga söögiisu on läinud, selline üldine stressinähtus on ikka olemas. Aga see ei ole hullu. Juba samal õhtul viljandis oli päris toimekas ja tavaline tunne. Ongi nagu....aju oleks aru saanud, et see oli see teine peatükk ja nüüd tuleb jälle uus. Keerad lehte ja käitud kohe teistmoodi ja õigesti, ei ole mingit hala.
Anni põdraõnnetus oli ikka....ei taha kohe üldse mõelda. Paratamatud asjad mulle ei meeldi... Päris kahju on, et temaga see nii juhtus. Aga kellegagi juhtub neid asju..

Päris väsimus on peal. Ilm on jahedam ja vihmasem, nii et hea on magada, kulub marjaks ära. Ja kuna peas ikka auru välja lasksin juba, sisi enam ei ole seda tunnet, et surun midagi alla ja alla ja veel rohkem alla. Suht tasakaalustumas....

kui aeg on küps

Aeg ei ole vist tegelikult kunagi küps.

Ettekujutus mingist tuleviku minast, kes on iga eluvaldkonnaga parasjagu rahul ja suudab elu tasakaalus hoida (pere, kodu(hoid), trenn/tervislik eluviis, kultuuri "tarbimine", sõbrad, huvitegevused ja seotud inimesed, aeg iseendale ja arengutegevused), on lükkunud ikka väga VÄGA kaugele tulevikku. Tegelikult seda ettekujutust päriselt olemas polegi. Aga mingi aimdus on - et kunagi hiljem saab rohkem asju korraga - rohkem elada või kuidagi nii. Naiivne? Jaa..jaaa....

Mulle sobib konkreetsus. Olevik on hea - konkreetne. Aga see õnnetee poole püüdlemine (pursuit of happiness)... Ma ei tea, kes selle illusiooni lõi ja levitas. Väga kasutu oleviku mõistes.

Valikuid tuleb teha. Aga mu aju tahab vaheldust tihedamini. Jah, praegu õpin. Aga ma ei taha näha märkmikus järgmist 4 nädalavahetust, kuhu on märgitud, mis õpikuid loen, mis slaide prindin ja mis eksamiteks õpin. Elada saab ainult hetkes. Ja mõtetele tuleb vaheldust anda. Uut materjali. Korraldada täna oma nädal nii nagu ei ajaks taga seda tuleviku mina elu. Kõike korraga ei saa, aga periooditi saab vahelduma panna. Üks etapp - rõhk sõpradel, trennil, kkultuuril. Teine etapp - rõhk enesearendamisel, uutel väljakutsetel ja perel. Oleks siis oskust ja jõudu seda planeerida. Tavaliselt tekib plaani paika panemise tahtmine siis, kui küllastuspiir on täis - liiga palju lugemist ja silmade väsitamist; õppimist. Liiga palju molutamist. Tegelt peaks võtma aja ja ette valmis planeerima, et oleks aega - spontaanne olemiseks, vahelduse nautimiseks. Et ei tekiks seda tunnet - oh, ometi tuli see teatriõhtu kätte, kuid läbi ta ongi. Vaid et naudiks ilma süümepiinata.

See pere loomiseks valmisolek. On vist nagu vaikselt teema "meie eas".
Pirital Lotte maisikeppi süües ja teed juues sai selgeks. See oli väga ilus selgumise hetk. Vaatega merele. Jääd täis lahele. Päikesega ja Päikesega. Aeg ei ole kunagi küps.

vihmad

ma väga ootasin, mil tunnen esimest korda üle pika aja jälle vihma. Väga mõnus oli. Aprilli esimeste päevadega tuli ära.

Muidugi see niiskus ei ole väga kontimööda (ÕS järgi võib kirjutada nii kokku kui otseloomulikult lahku). Üldse ikka väga ei taha päevade viisi seda niiskust tunda - ei saa ju eest ära ka joosta.
Ma pean leidma oma koha, oma kodu endale. Kus saaks eemal olla igapäevasest hullusest. Kus ka seinad ei kostaks mitme korruse mürglist läbi. Ka käivad mul imelikud unenäod - võib olla seotud sellega, et öine naabrite laamendamine mu unenägude käiku mõjutab. Seda ma ju ise ei taju.

Ma tahan tegutseda rõõmsalt ja hästi ja mul tuleb see veenvalt välja. Kuni aga keegi kodustest hakkab jälgima - siis kisub kiiva ära ja tahaks lihtsalt protestida. Väga värskendav on saada võõraste inimestega kokku ilma et sa oled mingisse rolli surutud. TÜtar. Õde. Korralik inimene. Meeldida tahtev inimene.
Need rollid teevad ikka naljakaks. Ise hakkad ennast ju piirama. Ja pead veel meeles pidama ja jälgima. Palju värskendav on lasta mõnel inimesel nähagi, et sul on erinevaid fassette - seda enam tajub ka võõras, et ta ei saa nii imelihtsalt sind mõnda kasti/stereotüüpi paigutada. Ja asi läheb huvitavaks ;) Huvitav on hea.

Vihm ja värskus. Just seda on praegu vaja.

haige

ma ei tunne ennast ilusana.
ma ei tunne ennast tahetuna.
ma ei tunne ennast vajalikuna.
ega ka eriti elavana mitte.

üpris jamasti.
kas mitte ei võigi nii olla, et see põhitõde, mis elu edasi viib - saada järglasi - ongi sellepärast põhitõde, et inimene tunneb ennast siis vajalikuna. inimlaps on ainuke, kes sünnijärgselt ei saa iseendaga üldse hakkama, on filosoofid mõtisklenud juba aastasadu.
et siis narkodiiler on väga vajalik suurele hulgale inimestest... tundub üpris lihtne tegelikult leida see amet, millega saakski endale veenvalt luua illusiooni, et olen vajalik.

ma ei saagi aru, mis siis lõpuks tähtis on. mingi vaate kohaselt just nagu ennast kogu aeg hästi tunda, iga päev. kas selle jaoks tuleks siis ennast kellelegi vajalikuks teha või...

...ma olen siin veidi eksinud ja ma ei jõua mõelda.
emo-keiss.

tavaline

unetusest olen üle saanud. magan juba pikemat aega normaalselt.
kooliasjadega veel üle ei pinguta. praktika saamine tundub võimatu, välismaale õppima minemine/praktika samamoodi võimatu. tööst ma ei taha rääkida. õnneks ikka mingeid asju tajun ära. et mind ei taheta tagasi. hea klaar mõtlemine. see on minu jaoks täitsa okei.

imestan, et ma ei saa aru, kui ma muutun. alles pärastpoole tajun, et midagi minus on teistsugune. ja kuna see tagantjärgi arusaamine ei ole väga tihti ette tulev juhus, siis imestan praegu, et........ mulle ei meeldi see, milliseks ma olen muutunud.

Üks kord varem oli ka nii. Ja siis muutsin kõike enda ümber, et oleks põhjust end muuta jälle. Paremaks, nii et endale meeldiks jälle. Praegu ei ole lihtne keskkonda muuta. Ja ilmselt seepärast on ees pikem periood enesega rahulolematust. ohtlik. saan hakkama.

igasugu mõtteid võib veeretada. kõik on lubatud.

unetus

Kõik on suhteliselt libedalt ja hästi läinud. sess, see tähendab.

unerežiim hakkab paika minema. ainult et uni on väga kehv tulema. pole juba 2 nädalat hästi magada saanud. hommikupoole ööd magan, hästi palju unenägusid kogu aeg. seepärast hommikul raske ärgata, sest midagi on pooleli ja segadus peas alles.

vb magasin aasta alguses oma une täis... vb aga tasa eelmisest ajast...

trenni tahaks tehaks.
aga alati on midagi tähtsamat - viimaseks eksamiks õppida.
ja siis on juba iga päev kool tähtsam kui trenn; ja söömine; ja magamine. Nii et trenn jääbki tegemata:)

alati on midagi igapäevast, mis näib tähtis. sellepärast ongi raske teha see otsus, et nüüd peavad asjad muutuma. inimene on loomult ikka kannatalik ja selline..."paikne".....

neli kuud ja uus aasta

Unedefitsiit, teistmoodi reaalsus, kapseldumisest klammerdumiseni. Võib vist nii öelda küll selle aja kohta.

On uus aasta, millest ma veel päris lõplikult pole aru saanud, sest pole kuskil veel alla kirjutanud, et on aasta 2011. Töötukassas jõuab seda ehk lähinädalal teha.

Ma sain vist sellega hakkama, et hoidsin enda tundeid vaos, kindlas rajas kindla perioodi jooksul. Töö lõpp vajus veidi ära. Ei jõua kunagi kõiki neid asju valmis teha, mida plaanin. Alati jääb natukene puudu, isegi kui mõistliku varuga arvestan.
Lõpuüritus tõi ikka pisarad välja. See suur-suur karu. Ma ei tea, kust ta tuli, aga minu ta nüüd on. Vau, töö juures karumõmm endale saada lahkumiskingiks...
Võiks öelda, et ajas segadusse....:) Aga sellest ei ole ju midagi.

Esimene kord Kuutsemäel, mis aitas veenduda minu argpüksluses ja ego suuruses. See mägi on liiga väike. =) Isegi arvestades minu olematuid oskusi.

Vahuveinikoolitus. Mark for self: vahuvein ei ole minu teema.

Uusaastapidu uues seltskonnas. Lahkuminek oli poolik, osad kadusid kuhugi ära ja oleks tahtnud neile lefa-lefa teha. Muidu väga meelelahutuslik.

Need neli kuud... petan ma ennast, mis ma petan, aga lõpuks lasen ma need tunded kõik valla. Olen küll vaka all hoida jõudnud, aga üks kord ja väikese vaevaga hüppavad nad ikka ja alati sealt kotist lahti. Nii ka oli lõpuks. Omaette olles tuhisesid kõik need tunded peale...selleks et kinnitada, et kõik on ju korras. Saan vist isegi natuke aru, mis isekeskis ei tahtnud neid sealt kotist valla päästa: siis ei oleks sellest tagasisidet saanud, vaid lihtsalt ennast väsitada.

Puhkus Voorel. Palju und, värsket õhku, suurepärast toitu ja sauna. Koir-meelelahutaja. Telkust saated ja jutud kõrvale. Toidulaua kõrvale. Koosolemine, ilma midagi suurt ette võtmata ja üle korraldamata. Vaikselt olemine. Päris olemine.

Hirm eimillegi ja tuleviku ees, ajamõõtmise ees, enda nõrkuse pärast. Klammerdumine ja täielik edasimineku eitus. Lihtsalt ei taha, et asjad muutuks - eriti raske olukord, kus endast peab võitu saama. Siis üks tõsine doos nuttu ja rahutut südant, ja siis veel üks doos otsa...ja veel üks....

Mõned head telefonikõned.. =)

..ja siis õhtuks juba söögiisu taastumine, stabiliseerunud kõik-ei-ole-päris-nii-nagu-võiks-olla tunne hingepõhjas ja olukorraga leppimine. Nagu varem. Nii ta läheb nüüd kuni suveni. Olen jälle ise ja enda eest väljas ja natuke uhke selle üle, proovides samal ajal mitte unustada, et natukese aja pärast peaks valmis olema koosolemiseks ja.....ilmselt ka selleks samaks emotsioonide vallalaskmiseks.....

Oluliselt kergem hakkab, aga tihti seda ei peaks tegema, sest väsitab nii hirmsat moodi.

Kui miskit olulist nii muutub, siis paneb see hetke väärtusele mõtlema, oma põhimõtetele, inimeste tähtsusele, elu sisule ja saavutustele ka natuke. Kõike niimoodi läbi mõeldes võib tõeliseks nuhtluseks saada. Aga hea on see kõik välja elada, mitte iseendasse kuhjata.
Hetke väärtus. Kas vaikimine ja allasurumine mõjuks positiivsemalt. Mõni päev ei saa seda vaprat mängida. Mõni päev on....mitte nii tugev olemise päev. Lihtsalt. Aga see olen mina. Pingutan, et mitte päriselt välja näidata, aga mingil hetkel ei õnnestu.
Ja siis ei õnnestu ka telefoni rõõmsa häälega vastu võtta :)

Kõik on hästi.