respekt

esiteks, on palju sõnu, mille kõla ei vasta üldse nende tähendusele. Üks mis kõlab nii nagu tähendab on "deep"..j.ah tõsi...inglise keeles...eesti keeles leian neid ka päris tihti.

Respekt.
Täna koolis - kuigi pidi olema ajaloo tund, mille jooksul eeldatavasti räägime Kreeta ajaloost - kujunes tund jälle teistmoodi. Rääkisime õppejõu reisist Inglismaale koju, kus ta sattus sellisesse asutusse külla nagu hospice. See on asutus, kus inimesed elavad ja ootavad surma. Ja sealt jõudsime välja aruteluni sellest kui oluline on meestel olla sünnituse juures ja üldse kuivõrd oluline on inimsuhetes teist respekteerida.
Mõtlesin jälle meie poliitikute peale. Ja mitte ainult. Päris paljude inimeste peale. Respekteeriv suhtumine on see, mis muudab inimesi, mul on kahju, et seda meil piisavalt palju ei esine. Jõudsime ka rääkida sellest, kuidas kreeklased suhtuvad inimkehasse teistmoodi kui põhja-eurooplased. Kuidas ajalehe 3. leheküljel ei ole neil selliseid pilte (paljad naised) nagu Inglismaa kõige sopasemas lehes, millel on suurim lugejaskond. Selline on elu.
Aga ma saan aru, et sellepärast, et inimesed on teistsugused ei saa neid hukka mõista - sellepärast et nad ei tunne samade asjade vastu huvi, ei taha ennast arendada. Ja kuigi saan sellest aru, ei taha ma ikkagi sellega leppida.

Mulle isegi meeldib natuke, et meil on sellised tunnid, kus me ei tuubi aastaarve, vaid saame kuulata lugusid ja arvamusi nii nagu neid varem kuulnud pole. Näiteks sellest, kuidas õppejõud ei olnud üliõnnelik, kui esimene laps oli äsja sündinud - tal oli suur kergendus. Ta ise ka imestas, sest eeldas, et on kuskilt pilvede vahel hõljumas. Need on imelühikesed kõrvalepõiked, mis kokkuvõttes on väga head, sest panevad mõtlema. Lühike näide ja mõtteid mitme tunni jagu. See on hea.

Respekt on normaalsete suhete alus. Ei tohi laskuda nii lähedale, et kaaslasega (sõna kõige üldisemas mõttes) on lihtne labaseks muutuda. Isegi lähedasemate inimestega tuleb teatud distantsi hoida (ma ei mõtle siin peret, nemad on respekti ammu välja teeninud), et ei tekiks üleolevat suhtumist, arvamust, et neid võib kõiges kommenteerida ja suunata. Vahel peab ka arvestama inimese tahtega asju valesti teha või valesid asju teha. Ja see ei tähenda hoolimatust, vaid teise "minaga" arvestamist.
Pean seda õppima.


Pean vaatama filmi "Last Tango in Paris" ja mäletama sõna "butter".


Eesti poliitikud peaks kaugemalt tuttavad olema, siis toimiks asi paremini.