põhiõppe ainetöö oli selle kuu märksõna. Pole veel kunagi niimoodi ööläbi nii suurt mahtu uut informatsiooni läbi töödelnud. Ja nii keskendunud olnud, et terve öö jooksul nälg peale ei tule ega ka vetsus käia pole vaja. Selg sirge, silm arvutis, muudkui istun, loen, kirjutan, mõtlen ja analüüsin. Ja alles siis kui kõik vajalik oli tehtud, tuli kogu maailma näljatunne ja vallutas mu keha. Tuju oli hea, värinat väga polnud, alles õhtu eel tuli ka uni...
Targaks võib nii saada, väga targaks.
Nüüd veel bakatöö. Huvitav, et mul ei ole väga sügavat huvi oma põ at hinde vastu. Ikkagi loeb arvamus ja kaitsmisel läbi mõeldud mõtted. Tagasiside on olemas ega tunnegi puudust sellet numbrilisest näitajast.

Mõni mõte ikka on, mis sunnib mingeid põhimõtteid paika panema. Vahepeal oli täiesti hea tunne, et võin ja oskan igatepidi mõelda samade asjade kohta erinevatel hetkedel. Nüüd on vaja jälle midagi kindlaks mõelda. Hääl ja lõhn, nendest ei saa mööda vaadata. Paratamatus. Aga näiteks see, et mees peab ka purjus peaga meheks jääma. ....et siis, katse 1 - jooda ta kohtamisel täis? Kõlab päris naljakalt.
Teiseks, kuidas ta mõtleb ja mõtteid väljendab. Ratsionaalse kaalutluse kohaselt on hea meetod kirjalik test. Nii et pärast joomistesti läbimist võib kohe kirjaliku osa juurde edasi liikuda.

Harjumused on ühed kummalised asjad. Näiteks et ma ei tule selle peale, et telekas käima panna. Või et netist lehte lugeda. Või siis vastupidi, et nad tulevad esimese asjana hommikul sellele mõttele, et peaks teleka käima panema. Istuvad seal, vaatavad ja kuulavad lärmavat telekat.Selgines! Kui on vaja mitte mõelda, tuleb leida vaadatav saade telekast. Jätan meelde.

Kuidas harjumused meid juhivad. Naljakas on see, et mõni inimene ei ole kunagi üksi, ise ja omaette. Mina ei saaks nii. Kogu aeg midagi olla, kas ninnunännu käest kinni või sõbrantsida kellegagi või... Ma tahan olla üksi vahepeal. Ju inimesed seda tajuvad ka. Kui üksi tahan olla, inimesi tõrjun, siis ei peaks ma aga imestama, kui ma mingi hetk üksi olengi. Ise pean inimesed enda ümbert siis jälle üles leidma. Mitte eeldama, et nad mu mõtteid loevad ja äkki jälle kohal on.

Ei suhtle inimestega, kes mulle ei meeldi, aga kes seetõttu huvitavad on, et mulle tundub, et neil on mingi mõtlemisviga küljes. Las olla. Mina ei pea seda ravima.