kui oeld paks ja rasvane, pole vaja nii tihedat ja sooja mantlit kui siis, kui oled kõhn. Valikute küsimus on ja jääb alati. Kas sööd ennast paksuks ja leiad õhema jope või ostad sellesama söögiraha arvelt hästi sooja kasuka. Nii või naa läheb sama palju plekki sama eesmärgi saavutamiseks - et oleks soe. Maslow vajaduste püramiidi alumised astmed...
Huvitav, mis see õige lahendus ÜLDSE siis on. ja kas tihtipeale ka poliitikas tehakse mingeid asju ja rabeletakse nii- või naapidi, et lõpuks ikka sama eesmärgini välja jõuda. Kas on üldse vahet, kuidas asju teha, kui tulemus on ikka samasugune? Eriti kui osade asjade puhul.....ega meil küll kuhugi välja ei jõuta.
Ikkagi. Teises kliimavööndis saaks sama kasuka pleki eest osta mitu-mitu suvekleiti, õhukest ja ilusat, värvilist. Ja saaks tunda ennast iga päev hästi. Siin tuleb semutseda oma tugeva ja tubli kasukaga. Friends for a longer time. Sõltuvam olek kuidagi. Vahel tahaks tunda, et a mis sest, et teen täna midagi hoopis teisiti, mõtlen vabalt, käitub spontaanselt. Aga näe, siis tuleb ikkagi õue minnes seesama jopp peale tõmmata, sest jahe on. Ja see kuidagi.....kärbib tiivad ja pidurdab mõttelendu. Surub samadesse raamidesse jälle....
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment