major breakdown

Mõni päev on lihtsalt nii-nii rusuv.
Tahaks ennast haletseda, kuigi tegelikult samas ju väga põhjust ei ole.

Sain ühikasse sisse, võtmed kätte, tädi seal veel nii ilusasti ütles "tere tulemast ja kõike ilusat". Rääkis puha, kui jamasid on, kuhu pöörduda ja mis järjekorras ma oma kolme võtit kasutama pean. Kuhu ratas parkida, kus pesu pesta ja kuidas selle kõige saamiseks piisab meili kirjutamisest, siis kiip aktiveeritakse ja kõik uksed avanevad mu ees imeväel; ja jällegi "tere tulemast". Ta ilmselgelt ei tea, mis seisus need ühikad on. Mitte liiga lillelises igatahes.

Koridoris on päris tore kõndida isegi. KÕnnid ja kõnnid ja otsid oma numbrit - 327A. VÕti jääb lukuauku kinni, aga jõuga saab probleem lahendatud. Ühisruumist liikusin kohe edasi oma tuppa. Hea ikka, et see võtmega käib. Naabreid ei olnud kodus, aga tundus küll, et nad on juba suure peo maha pannud, kui mitte mitu. Minu toa aken on hoovi poole mitte maja ette. Päris rahulik. TUba on okei. Paar märki on kulumisest. Vähe on ruumi. Aga lihtsa vaevaga saab pinko-bello puhtaks.

Köögis lendasid puviljakärbsed ringi, kes ei tundunud väga sõbralikud. Kaks jalgratast ja mingi remontimisvarustus olid köögis ka. Valamu nõusid täis. Riiulid pahna täis topitud, ei näinud puhas ega korralik välja. KÜlmikus olid imelikud asjad. Tundus puhas, et pesema ei pea. Karbis hallitasid vaarikad. Jah..no eks ma ise ole ka neid hallitusseene kasvatamise katseid teinud, aga nüüd on see periood läbi. Pliit oli must. Kapid lohakalt asju täis lükatud. Köögilaua all kast taaraga.

Vannituba on suht okei. EI haise. Mingid pudelid ja pahn valamu toetuspinna peal, mis on must. Kole on nii ju sisse kolida, et enne on juba kõik must. Vaatan neid hambaharju seal toetuspinnal. ÖÄKKKK. Ok, ruttu edasi vetsu. ÖÄKK kuubis. Haiseb. Prill-laud vana, ühest otsast pastakaga kinnitatud. WTF. Pott must. Mingi kole vaip maas....KOLE KOLE KOLE.....ja see hais...

Tatsasin siis kodu poole...ja ei tea miks...tuli alalau ette selline lainetav merelainekene - soolane vesi =) mõtlesin pool teed, et ma ju ei taha seda. Et see pole ikka mulle.

Praegu seda enda juttu lugedes ei tundu asi väga hull. Natuke peab pingutama, et boksikaaslastega "sõbruneda" (milleks mul tõesti üldse isu ei ole). Ja siis koristama nendega koos. Kui saaks juba pahna eest ära, saaks asja puhtamaks küürida. Pesukaru mängimise isu ei ole ka üleliia.

viuviuviu.....nuttnuttnutt.....
mingi magic-kohanemisvõime võiks olla....praegu tundub küll raske selle kõigega leppida.
ahjaa, see silmalaugude vahele tekkinud laine purskus ikka paar korda tsunaamina kaa.....masekasssssss