please wait

See on kuidagi mõistmatu.

Alustuseks natuke taustainfot.
Käisime täna rannas, kuhu tuli ka eesti tüdrukute seltsi Attila, Ungari poiss. Üliõpilasesinduse president. Sulistasime, päevitasime, jäime randa magama, sõime - otseloomulikult. Vesi on mõnus, ujuda täitsa kannatab juba. Oli vist teine päev siinoleku jooksul, mil tult peaaegu et ei olnud.

Nüüd jõudsime koju. Nahk veidi punane, sulistasin duši all soola ja liiva seljast maha. Istusin arvuti ette, et muusikat kuulata. Seda ma ei teinud. Hakkasin blogisid lugema, pilte vaatama.

Siis kuulsin koputust oma uksel. "Kes seal on?" küsisin. Ei midagi. Hakkasin kahtlema, kas minu uksele koputati. Mõtlesin, et võib-olla mõni kreeklane. Võib-olla koristaja on midagi ära kaotanud. Tõusin toolilt, rätik ümber, häikasin uuesti: "Kes seal on?". Vaatasin ringi - oo ei, mu tuba on nii sassis. Kuulsin vastust:" It's me, Attila". Ei no tore. Idüll. Kõhklevad toonil lisasin:"Please wait". Vastus oli: "ok". Möödusid paar sekundit, mille jooksul mõtesin, kus riideid selga leiaks. Kuulsin, et katsub ukselinki. EI ole võimalik. Ma ju ütlesin, et palun oodaku veidi. Hõikasin uuesti, et ta ootaks natuke veel.

Ma kiidan end mõtte eest, uks ka päeval lukus hoida. Tubli tüdruk, mammu! Jätka samamoodi.

Kui ukse avasin ja talle pesumasina tarvis münte vahetasin, vabandas ta mitu korda et segab. Muideks, see oli teine kord kui ma rätikus istusin kui ta tuli ukse taha. Seekord aga sikutasin riided ruttu ukse avamise puhul selga.
Aga küsimus jääb õhku. Miks katsuda ust, kui ma olen palunud oodata ja ta on sellega nõustunud. See on ju kuidagi mõistmatu. !?