on väga palju hetki, kui nüüd juba tunnen, et olen......et mul pole muud vaja kui olla...
pole vaja nänni, seda ja teist ja üldse..
...kui siis juukselõikust ja aega vannis logeleda...aga see kuulub ka rohkem olemise kui omamise alla.
mingi selline õrn olemise faas on, ei taha olla enam selline otsekohe ja näkku virutaja...ka naljaga...mitte et see pahatahtlik oleks olnud..aga......tahaks kohe mingid karmid asjad ära pehmendada...ei tea kas asi on sügises või lihtsalt muutun...:D
veidi mõtlikum, peenetundelisem võib-olla, vaiksem
on üks laul, mida ma tahaks oma muinasjutuliselt pastelse kumaga pulmas kuulda
pulmas, mis ei ole veel tulemas, aga mida endale ette kujutada oskan kui tahan... kui seda laulu kuulen
üks suur õnn, üks suur hetk, üks valge kleit ja üks ideaalne mees, kellele mul midagi teravat öelda ei ole...
kõik muu on üleliigne, võin olla paljajalu ja õues ja vihma käes, aga muusika peab olema:D:D:D
täna oli mõnus ilm, veidi jahe aga ilma lõikava tuuleta, selline keskmine paras ja elav ilm, ilma päikseta ainult
ma jumaldan hillar palametsa:D tema häält ja kõike-kõike, see on nii ehtne, täitsa-päris!!!!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment