kaisu....

Täna on see päev, kui ma tunnen, et ma pean ühe suvalise aga pehme kaisukaru endaga kaasa võtma.
Ma asetan end liiga paljudesse võõrastesse situatsioonidesse ja see koormab natuke. Või palju. Ma ei ole kindel. Aga kaisukaru on nunnu ja pehme ja aitab üle saada sellest. I want to believe this.

Bussisõit tundub ebamugavam ja ohtlikum kui rongisõit. Pelgan mõnikord. Täna sõidan bussiga.
Sisetunne ütleb, et võiksin minna homme hoopis rongiga, aga tahan täna õhtul mustkunsti näha. Ei teagi, kas tahan näha või ei taha lihtsalt lubadust murda, et kindlasti kohale tulen. Mul on pseudohirmud vist. Olen sellest üle. Jõuan jällegi arusaamani, et lasen ümbritseval end äga palju mõjutada, väga palju poel vist hea. Ebakindel? Liiga palju vaba aega? Jah, ilmselt. Juba tahab kaval muie näole tulla ja ajurakud hakkavad mingit salakavalat plaani sepitsema. Lasen neil pööningul veidi omaette tööd teha.

mõmm!
ootan põnevaid kõnesid, aga aiman, et neid ei tule!
eks näis