babyface

Nad kõik peavad mind siin babyface'iks. Keegi ei taha uskuda, et olen 21. Ütlevad, et neid häirib natuke see, et nad teavad, et ma käin ülikoolis - aga muidu pakuks mulle 17. Oh kamooooon!

Kui õhtul pimedas sööma jalutame, hakkab jälle mingi skeerimuuvi jutt pihta, et kõigepealt tapetakse babyface ja siis blond girl ja siis teised:D

Mainisin eelmises postituses, et siin on kõik võimalik. Aga on kindlaid asju, mis pole võimalikud. Näiteks kreeka keele tund. Täna ilmus õpetaja 15 minutit hiljem kohale ütles, et neil on õpetajatega mingi seminaripäev (mis kõlas minu jaoks pigem, nagu tahaks nad puhata v kellegi sünnat pidada) ja et tund jääb ära. Järgmisel esmaspäeval jääb ka ilmselt tund ära, sest on päev enne riiklikku püha ja keegi kooli põhimõtteliselt ei tule. Ja siis teisipäeval on ju riigipüha - nii et unustage kreeka keel:D

Kahe päeva pärast tiksub üks kuu täis. Täna oli esimene hommik, kui tundsin end väsinuna - ei tahtnud üldse ärgata. Öised lobisemised jätta! Kuulasin Bocelli "Time to say goodbye" ja otsustasingi head aega öelda öistele arvuti ees passimistele.

Nüüd hakkan õppima - päevavalges on hea lugeda - pimedas väsitab ekraan silmi nii väga. Tahan juba midagi kirjutada ja teha, aga ei tea, kust alustada. Seepärast lihtsalt......alustan...kuskilt.

Kas nii saangi suureks/täiskasvanuks - teen asju, mida on vaja teha, mitte mida tahan teha...