Kuulus tüdruk!

Kolmapäev. Täna kestab veel, sest ma pole magama läinud - selle loogika järgi.

Muidu oli vaikne päev, justkui midagi ei teinud ära. Aga õhtusöögi ajal. Kui alles olin sööke valimas, kandikul vaid üks taldrik, tulid Türgi tüdrukud just söömast ja jäid muga juttu ajama, keerasin ennast nende poole ja mingil hetkel oli kääne nii kõva, et kandik, mis muidu lauale toetus, kukkus maha.
PALUN VÄGA!

Kõva naerulagin ja kestev aplaus! Minu kord!

Kui ma muidu ikka teisi niimoodi kuulsust nautimas nähes mõtlesin (küll kasutatud toidunõusid ära viies!!!!!), et minuga seda küll ei juhtu, pidin seekord alla vanduma. Juhtus minuga. Kui aplaus oli läbi, läks veel pool minutit enne kui ma totaalselt peedistusin. Türgi tüdrukud juba jõudsidki öelda, et ärgu ma punastagu, et pole midagi. Ja siis ma hakkasin punastama. Väga kummaline tunne oli. Samal ajal unustas Lukas kassapidajale oma toidukaarti näidata ja seal sai neil siis veel topelt nalja. Kui ma lõpuks uue ringiga kassa ette jõudsin, naeris see armas naine ikka veel. Talle vist meeldivad ERASMUS tüdrukud, kes asju ENNE kassani jõudmist juba maha jõuavad pillata.

Nüüd ei jäta keegi mind rahule. Bussipeatuses ootasime teisi, et koos välja minna. Tulevad, elevil näod peas: "oo, see on ju meie kooli kuulus tüdruk, küsime autogrammi":P Heaküll, oli jah naljakas. Aga mingil hetkel hakkas endast kuidagi armetu.

Igatahes on midagi nüüd blogisse kirjutada. Üks harjumuspäratu läbielamine. Nüüd hoian kandikut kahe käega ega lase kordagi lahti enam.

Klubis oli ikka päris nõme DJ. Küsisime, kuna alguses aint meie seltskond seal oli, kas ta soovilugu teeb - EI. Eino Tänks. Saime aga ringi tasuta shotte:D Mis maitses väga hästi ja üldse mitte alkoholi järele. Secret shot - if i tell you i have to kill you. Kuna meid nii palju oli, siis oldi peaaegu nõus mind ohverdama :D

Praegu on kell 4 saamas. Lähen magama ja sonin unes kandikute mahaloopimisest midagi ilusat ja meeldejäävat.

:D Ei ühtegi sisutut päeva!